"sekkumisvalmidus" - 1 õppematerjal

Mats Traat

igavikulisust ja kõlbelist sügavust. Kosta on ka mõneti kriitilist tooni, seda aga peamiselt Traadi isamaaluules. Uuele algusele viitavad värsikogud “Sügislootus” (1986), “Jäälilled” (1989), “Ajalaulud” (1990), “Vastuseta” (1991) ja “Armastuse päiv” (1995). Kõigis nimetatud kogudes vahelduvad lüüriline ja lüroeepiline laad, klasikalised luulevormid vabavärsiga. Leebetele ja stabiilsetele värssidele annab vajalikku värvingut Mats Traadi alaline sekkumisvalmidus ja pateetiline maailmaparandamise püüe. Nendes hilisemates kogudes on valdavaks sõna mõjujõu, luule sõnumitäpsuse ja sisukoormuse kasv ning erinevate värsivormide laitmatu valitsemine ja meisterlik kujundiarendus. Mats Traadi luulet on alati väärtustanud mure inimese eetose pärast. Selle nimel on ta katsetanud erinevaid lähenemisaspekte ja väljendusviise, jäädes ometi alati truuks tõele ja iseenesele. Tema küpsusperioodi luulet juhib igatsus valguse, selguse ja puhtuse poole.