Erivajadusega laps
Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel
ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete
või häirete diagnoosimisest arstide poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate
oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel.
Sarnaselt muule maailmale on Eestiski üha enam liigutud põhjuskeskselt käsitluselt
sekkumiskesksele käsitluse poole. Tuleb kindlustada lapse eripära võimalikult varajane märkamine
ja adekvaatne kirjeldamine, töötada välja erivajadustega lapse arengu toetamise plaan ja see ellu
viia, hinnata perioodiliselt tegevuste efektiivsust. Suurema tähelepanu pööramine ei taga veel
erivajadusega lapsele vajalikku abi. Tihti vajavad need lapsed konkreetse spetsialisti abi sageli on
selleks logopeed, vahel füsioterapeut, kõige laiemalt aga eripedagoog, kelle märgata ja abistada on