Suur Prantsuse Revolutsioon
vaenlast, kuni ta seisma jäi. Sellele lahingule järgnes edu Madalmaades, kus teine prantsuse
sõjavägi sai jagu austrialastest Jemappes lahingus.
1793. aastal andis revolutsiooniline valitsus käsu kuninga Loius XVI ja kuninganna Marie-
Antoinette hukkamiseks. See tegu tõi endaga kaasa põhimõttelised muudatused juba olemasoleva
konflikti olemuses, häälestades teiste riikide monarhid täielikult Prantsusmaa vastu. Suurbritannia
muutus lihtsalt muret tundvast sekkujast tõeliseks revolutsiooni ja kõikide, kes olid sellega
seotud, vaenlaseks.
Prantsusmaa ise oli aga halvatud, kuna seal hakkas valitsema Maximillien Robespierre´i
eestvedamisel läbiviidav terror ning riigis oli avalik mäss. Seetõttu oli uutel liitlasvägedel õnne
kõigil rinnetel. Nad taganesid alles siis, kui rahvuslik levee en masse järk-järgult võimaldas
prantsuse juhtimiskorpusel olukorda stabiliseerida. Järgneva kahe aasta jooksul ajati austrialased