Antiikkirjandus, eepos
on sageli nime poolest tundmatud. Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite
looming (nt Homerose ''Illias'')
Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit
loodusteadustest, kuid said omaseks ka rahvaluuleteaduses. Folkloristikas nn. soome
koolkonna ehk võrdlev-ajaloolise uurimismeetodi eelkäja Julius Krohn arvas, et rahvalaulud
arenevad nagu kasvavad sulaga lumepallid: pisematest laulukildudest põimub vähehaaval üha
pikemaid ja sekaderohkemaid laulutervikuid.Kuiarensaab kesta häirimatult, ongi tulemuseks
eepos.
Kirjandus-ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sndi kirjaoskuse
tekkimisega. Sellest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva-ja kunsteepose vahel.
Kõik eeposed on raamatusse raiutud luule, mis eeldavad kindlat autorit, andekat ja
proffesionaalset värsiseppa, kuigi tema taga on pikaaegne omakeelne laulupärimus.