Arengupsühholoogia
(1935) ideed olid vajalikud selleks, et tekikisid edasised mõtted -
tõstatas seotussuhte teema.
Harlow, H. (1958) kummutas ümber seisukoha, et füsioloogiliste vajaduste
rahuldamine põhjustab kiindumussuhte. Lisaks tuli sisse füüsilise kontakti teema
ema ja lapse vahel ning lisaks see, et laps vajas õrnust ja armastust. Väitis, et
kuigi isa ei taga lapse füsioloogilisi vajadusi (imetamine), tekib ka isa ja lapse
vahel kiindumussuhe.
Bowlby, J. (1969) viitas samuti oma töödega seiusukohale, et esimene kriitiline
periood on kiidnumussuhte loomise periood (maksimum viienda eluaastani).
Teda huvitas psühhopatoloogia märkas seaduspära. Leidis, et paljuski on meie
käitumine seotud esimese seotussuhtega, mille pealt kujunevad automatismid.
Leidis, et seotusuhe võib tekkida ka isaga või hooldajaga hooldajate tihe
vahetus tekitab olukorra, et inimene ei oska ennast kellegagi siduda. Leidis ka, et
kui naistel on teatud vanuses katkenud seotussuhe, on vaimse tervise probleeme