EGIPTUS
Vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudehitis olema oluiselt suurem kui ühelgi tema
alamal. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, aga kõrgusse tõustes pidi kivikuhi ahenema. Tõenäoliselt
nõnda jõuti esialgu astmikpüramiidini. Sellise tellis endale III dünastia vaarao Dzoser. IV
dünastia ajal hakati ehitama tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad neist on püstitatud Cheopsile,
Chefrenile, Mykerinosele Giza väljale. Giza püramiidid on hiiglaslikud ja nende kolmik on ka
ainus seitsmetest vanaaja maailmaimest, mis on säilinud tänaseni. Suurim on Cheopsi püramiid-
146 m.
Haudehitistest eraldi seisvaid templeid on säilinud peamiselt Uue Riigi ajast. Tavaline Egiptuse
tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Templil oli spetsiaalne
väravaehitis, mida nimetatakse pülooniks. Selle juurde viis pidulik tee, mida võisid ääristada
sfinkside ( inimese pea ja lõvi kehaga olendite) kujud. Püloonid, sambad ja müürid olid
annaabi.ee 
