Impulsid lähevad trigeritesse. Lülitist lähevad impulsid U1 trigeri Clock sisendile, mis määrab ära trigeri lülitumiskiiruse/taktsageduse. Kuna meie kasutame sisendina kasutaja poolseid nupuvajutusi, siis on antud skeemis taktsagedus varieeruv. Lülitist tulevad pulsid jooksevad teiste trigerite JUMP ja KILL kontaktidele ka. Sellise ühenduse korral, iga pulsi korral muutub trigeri väljund vastupidiseks. Väljundid on ühendatud seitsmesegmendilise ledindikaatoriga. Reset olukorra tingimused saame trigerite väljundist. Antud ülesandes pidi loendur lugema arvuni 11 (10112 , b16) ja reseti tegema väärtusel 12 (11002). Reseti tingimuste täitumist kontrollib AND element U7, millele on trigerite vastavad väljundid ühendatud. Kahendkoodis olevat arvu peab lugema vasakult paremale , seega: trigerite U1 ja U2 puhul peab kasutama inverteeritud väljundit ja trigerite U3 ja U4 puhul peab kasutama
Käik: Analoog/digitaalmuundurid (analoogsisendid) võimaldavad mõõta pinget 0-5 V. 8-bitise muunduri korral jagatakse mõõtepiirkond 255ks osaks ning mõõdetavale pingele vastav väärtus kirjutatakse mikrokontrolleri mälus olevasse registrisse. AD-muundur võimaldab sisendi pinge 0-5 V muundada kahendkoodi ning sealt edasi. Kui LED- lambid on ühenduses, võimaldab kuvada need vastavalt kahendkoodile . Programm kuvab AD-muundur väärtust seitsmesegmendilise indikaatoriga. Plokkskeem: Joonis 1: AD-muunduri plokkskeem Juhtprogrammi väljatrükk: ;Mikrokontrolleri registrinimede lisamine list p=16f877a include "p16f877a.inc" ;Muutujate defineerimine cblock 0x20 Pause Pause_tmp temp_var endc ;Programm alates aadressist 0 org 0x00
Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit, tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10-numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsmesegmendilise indikaatori dekoodril on reeglina 4 sisendit ning 7 väljundit, kümnenumbrilisel aga 4 sisendit ja 10 väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING-elementidest. Suure sisendite arvu korral kasutatakse dekodeerimiseks nn kaskaadlülitust, kus esimese astme dekooder aktiveerib ühe teise astme dekoodri ning see omakorda ühe väljundi
19). Dekoodri ülesanneteks on muundada kahendkoodis arv niisuguseks koodiks, millega saab aktiveerida nõutava mälupesa, juhtida number- või tähtindikaatorit (joonis 1.20 ja 1.21), tunda ära mitmesuguseid kodeeritud signaale jne. Kuna dekoodri väljundisse ühendatavad seadmed on erinevad, siis kasutatakse nende juhtimiseks ka erinevaid dekoodreid. Näiteks on indikaatoritest levinumad 7-segmendilised vedelkristall- ja valgusdioodindikaatorid ning 10-numbrilised huumlahendusindikaatorid. Seitsmesegmendilise indikaatori dekoodril on reeglina 4 sisendit ning 7 väljundit, kümnenumbrilisel aga 4 sisendit ja 10 väljundit. Üldjuhul on dekoodril nii mitu sisendit n, kui mitu kohta on sisendisse antaval kahendarvul. Maksimaalne väljundite arv võrdub kombinatsioonide arvuga 2n. Dekoodreid koostatakse peamiselt NING-elementidest. a) b) x x x x x x
annaabi.ee 
