"seitsmekordseks" - 1 õppematerjal

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Muutuste peamiseks kandjaks oli põlisrahvastik. Senisest maarahvast sai ühtlasi vabriku- ja linnarahvas. Tulnukad püüdsid kaua endale pidada kõige tulusamaid ameteid kaubanduses, hariduses, tervishoius ja riigivalitsemises, kuid XX sajandi algul murdis põlisrahvastik sisse neilegi elualadele. Iseseisvas Eesti Vabariigis aga jäid tulnukad kõikjal juba tühiseks vähemuseks. Linnaelanike arv kasvas XIX sajandi jooksul umbes seitsmekordseks. 1897. aastal elas linnades juba 181 000 ehk peaaegu iga viies Eesti elanik. XX sajandi algul linnade kasv kiirenes veelgi. Linnade arv kasvas kuni 1918. aastani vähe - 11-lt 12-ni, kuid tekkis hulgaliselt linna iseloomuga asulaid, millele linna õigusi siiski veel ei antud. Iseseisvas Eesti Vabariigis linnade kasv aeglustus. See oli seotud ümberkorraldustega majanduses, kus edukas oli eriti põllumajandus. Küll aga suurenes märksa linnade arv, tegelikult juba