Antiikkirjandus
Jumalate poole hümnide e. kultuslauludega. Esitasid aoidid- kutselised laulikud. Laulsid
jumaliku sisenduse sunnil, olid laulude loojad. Said ainet müütidest, rahvajuttudest.
Rapsoodid- rändlaulikud, ei olnud ise laulude autorid. Deklameerisid luuletusi. Pidustustel
esinesid uhketes riietes kuld- või hõbepärg peas, sau käes. Esimesed teated neist 6. saj. eKr,
kui kanti ette Homerose eeposi. 7.-6. saj. puhkes õitsele lüürika. Nimetus seitsmekeelselt
lüüralt, mille saatel laule esitati. Algselt tantsiti kaasa. Ülistatakse elu, armastust, mõistust,
rõõmu, kurbust. Hääle kõrgendamine andis juurde musikaalsust. Lüürika liigid: 1)Eleegia-
kaebelaul, algselt kaksikvärssides sisust olenemata luuletus, esit flöödi saatel söömingutel
2)Jamb- algselt pilkelaul 3)Meelika a)monoodiline- arenes välja Lespose saarel, teemad sõda,
armastus, poliitika, vein b)koorimeelika- kuj. Välja Spartas. Seostus kultusega. Ette kandis
annaabi.ee 
