Rüütlielu hiilgus ja viletsus
kord rüütel saaks. Rüütlikslöömise päev oli aga eriti oluline ja püha. Edasine elamine uue
staatusega tõi kaasa palju uut- nii katsumusi kui õnnehetki.
Rüütliks saamisele eelnes pikk protsess. Rüütliks oli võimalik minna enamasti feodaalide
poegadel ja neil tuli valida, kas saada ratsasõdulaseks-rüütliks või omandada vaimuliku
elukutse. Rüütliks saada soovijaid kasvatati konkreetselt selles suunas, keegi ei saanud lihtsalt
rüütliks hakata. Kuni seitsmeaastaseni elas poiss kodus, seejärel saadeti ta õppima
kõrgemalseisva feodaali ehk süserääni juurde, kus temast sai paaz- patrooni ja selle abikaasa
saatja. Kohati üllatav on see, et hariduse saamine polnud oluline, enamgi veel- kiideldi oma
harimatusega. Lugemis-ja kirjutamisoskust ei peetud vajalikuks. Näiteks karjusid Normandia
rüütlid oma kreeklastest vastastele, et need alla annaks, kuna lapsepõlves pidev krihvli ja
annaabi.ee 
