Eesti keele sõnavara ajalugu ja põhiprobleemid
laensõnade ja võõrsõnade piiri määramine eriti murdesõnavaras. Laensõnad arvestatakse
sõnavara osaks, kui võõrsõnad jäetakse keele sõnavarast välja. Arvestada viimaseid uurimusi
saaksime soomeugrilise omasõnavara hulka arvata ainult need sõnatüved, millele leidub
vasteid kaugemates soome-ugri keeltes, milleks on samojeedi, ugri, permi või volga keeled.
Huno Rätsepa andmeil moodustab vana soomeugrilise sõnavara eesti keele tüvede üldarvust
ainult ühe seitmendiku. (Rätsep 2002:49 50)
Omaette probleemiks soome-ugrilise sõnavara tuvastamisel on, et kuidas saaks rohkem
arvestada eesti murdesõnavaraga. Praeguse tava järgi kasutatakse rahvusvahelises
fennougristikas ehk soome-ugri keeleteaduses eesti vastete allikana ikka endiselt Wiedemanni
sõnaraamatut. Wiedemanni sõnaraamat ei kajasta aga kogu eesti murdesõnavara ja lisaks veel
rahvalaulude sõnavara, siis peaks vanemate soomeugriliste sõnatüvede hulk eesti keeles
kasvama