Meditsiiniajaloo konspekt
nimeks sünaps. E. Adrian (1889-1977) võttis kasutusele meetodid, millega võimendada
teadlastele loetavaks organismis toimivaid nõrku elektriimpulsse. Ilmnes, et sõltuvalt impulsi
sagedusest kutsutakse esile konkreetne protsess. Niiviisi kujunes välja arusaam närvierutuse
liikumisest erutajast tagasi lihasesse, so organismi suhestumisest keskkonnaga. P Ehrlichi
ja John Newport Langley (1852-1925) poolt levitatavate ideede (Ehrlichi nn kõrvalahelate
teooria / side-chain theory / seitenkettentheorie / ,,kuldse kuuli" kontseptsioon vt ptk 15;
Langley nn retseptsiooni teooria) põhjal tekkis tänaseni oluline retseptorite teooria.
1914. aastal identifitseeris Henry Dale (1875-1968, avastas mh ka histamiini) atsetüülkoliini
kui võimaliku neurotransmitteri. Aja jooksul avastas ta, et mehhanism, mille abil närvid
sünapsi kaudu kommunikeeruvad põhineb spetsiifiliste keemiliste ühendite eritamisel. 1936.
annaabi.ee 
