*Relatiivsusteooria postulaadid: 1.Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes see on Einsteini erirelatiivsusteooria esimene postulaat. 2.Füüsikaseadused on kõikides intertsiaalsüsteemides ühesugused. Ei ole absoluutset liikumist ega ka abs paigalseisu. *Massi olenevus kiirusest: Mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise teguriga. Liikuva keha mass suureneb võrreldes seisvaga [gamma] korda. *Seisumass: keha mass intertsiaalsüsteemis, kus keha seisab paigal. Liikuva keha mass on alati suurem. Näiteks miljoni voldiga kiirendatud elektron on umbes kolm korda suurema massiga kui paigalseisev. *Seisuenergia E0 on kehal ainuüksi tema olemasolu tõttu. Liikuva keha energia on seisuenergiast kineetilise energia võrra suurem. *Koguenergia: (E) Keha energia ja seisuenergia summa. E=Ekin+E0 *Aine ja energia jäävuse seadus on üldine seadus.
On väga palju potentsiaalseid lahendusvariante, mida on võimalik ette võtta, et vähendada neid ohte. Ergonoomika printsiipe arvestavad töökohad suurendavad tootlikkust. Personal on rahul iseendaga ning pigem näeb ennast ka tulevikus seotud antud ettevõttega on lausa vaimustuses oma töökohast. Hea töökoht on disainitud võimaldamaks inimestel töötada õiges asendis olenemata nende suurusest. Samuti oleks kehale kasulik kui istuv töö vahelduks seisvaga. Tööstus vajab hea kvaliteediga ning kaua kestvat sisseseadet. Liinitöö peab koosnema paindlikest ning kergesti ja mugavalt sooritatavatest operatsioonidest. Sisseseade peab tagama nii tehnika enda kui ka töötajate hea ning kauakestva vastupidavuse. Hea ergonoomika on samuti seotud operatsioonidega, mis sisaldavad tõstmist. Pingutusest tekkivate vigastuste põhjuseks on just pidevalt korduvad vales asendis sooritatud tõsteliigutused.
Ajadilatatsioon- Aeg liigub paigalseisja jaoks. EHK aja liikumine/aeglustumine valguse kiirusel liikuvas süsteemis paigalseisja/vaatleja jaoks. Pikkuste kontraktsioon- Pikkuste mõõtmete vähenemine liikuvas sihis, kui objekt liigub valguse kiirusel. Seisuenergia- Footoni seismajäämisel/peatumisel läheb ta mass üle seisuenergiaks. Mass ja energia võivad teineteiseks muutuda. Kineetiline mass- Seda omab liikuv keha, ehk liikuva keha mass suureneb seisvaga korda. Seoseenergia- Energia, mida tuleb rakendada, et osakest tuumast võimalikult kaugele välja viia. Poolestusaeg- Aeg, mille jooksul lagunevad pooled olemasolevatest tuumadest. Ahelreaktsioon- Iga järgneva neutroni lagunemine kaheks ja neutronite tõttu tekib lõpuks ka plahvatus. ( Termotuumareaktsioon- Saab toimuda ainult ülikõrgel temperatuuril ( u. 100 mlj C 0 ) Termotuumareaktsioonil vabanev energia on saartevaba ja ta suudab anda inimkonnale ammendamatu energiaallika
7) Õppiv organisatsioon 90ndad. Peter Senge. Eluaegne õpe, õppimistingimuste olemasolu vajadus. Iga organisatsioon õpib oma moodi. 5 distsipliini: Süsteemne mõtlemine, isiklik meisterlikkus, mõttemudelid, ühise visiooni loomine, meeskondlik õppimine. 8) Piirangute teooria, 90ndad. Eliyahu Goldratt. Igas süsteemis on piirang. Ahela tugevuse määrab tema nõrgim lüli. 100% saab kasutada ühte ressurssi, mida teha jõude seisvaga? LOENG 2: Organisatsiooni keskkond. Sisekeskkond: inimesed, kultuur, seadmed, ehitised, protsessid. Väliskeskkond: muu maailm, mis mõjutab organisatsooni. Mikrokeskkond: vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid). Makro: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus. Keskkonna keerukuse määr sõltub mõjurite arvust. Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindlikku organisatsiooni. Info annab tulevikueelise. Kriis = oht x võimalus.
7) Õppiv organisatsioon 90ndad. Peter Senge. Eluaegne õpe, õppimistingimuste olemasolu vajadus. Iga organisatsioon õpib oma moodi. 5 distsipliini: Süsteemne mõtlemine, isiklik meisterlikkus, mõttemudelid, ühise visiooni loomine, meeskondlik õppimine. 8) Piirangute teooria, 90ndad. Eliyahu Goldratt. Igas süsteemis on piirang. Ahela tugevuse määrab tema nõrgim lüli. 100% saab kasutada ühte ressurssi, mida teha jõude seisvaga? LOENG 2: Organisatsiooni keskkond. Sisekeskkond: inimesed, kultuur, seadmed, ehitised, protsessid. Väliskeskkond: muu maailm, mis mõjutab organisatsooni. Mikrokeskkond: vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid). Makro: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus. Keskkonna keerukuse määr sõltub mõjurite arvust. Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindlikku organisatsiooni. Info annab tulevikueelise. Kriis = oht x võimalus.
annaabi.ee 
