Pinnavormid mõisted definitsioonid kontolltööks
Pinnavee hulka kuulub nii mage kui ka soolane
vesi. See vesi võib olla tahke kui ka vedel. Pinnavesi moodustab jõed, järved, ookeanid,
mered, liustikud jne. Pikka aega on pinnavee seisundit mõjutanud inimtegevus. Pinnavee
seisund sõltub reostusest. Pinnavee seisundi hindamiseks kasutatakse viit seisundiklassi: väga
hea, hea, kesine, halb ja väga halb. Pinnavee seisund määratakse ökoloogilise seisundi ja
keemilise seisundi alusel. Pinnaveekogud jagunevad voolu- ja seisuveteks. Vooluveed on jõed,
ojad kraavid ja seisuveed järved ja tiigid.
8. JUTUSTA 10 lausega kas fjordrannikust või skäärrannikust.
Pikaajaliste geoloogiliste protsesside mõjul on tekkinud fjordrannikud. Fjordid on liustike
kulutatud järskude veergudega U-kujulised orud. Need jäid vee alla kui meretase tõusis ning
tekkisid kitsad sügavad lahed. Need ulatuvad kaugele sisemaale. See rannikutüüp on
iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud
annaabi.ee 
