kuid minus ikka õrnub tuli ja hää on kõik, mis sina teed. (Adams 1982: 125) Ja äkki saab otsa kõik ka see, et me olime. (Viiding 1991: 98) Aga vaikimise sügav hingetõmme annab aja tagasi võimaldab mäletada selleks et unustada. (Viiding 1991: 130) Võlunud tunnil sel meeled sinu arm jälle süda mul tuikab, tuikab sull´. (Visnapuu 1982: 46) Me ei ole seisuveed jumal lõi meid jõeks. (Sang 1982: 205) Kätest ramm kadus sirutan neid sulle vastu vaarub samm. (Visnapuu 1982: 46) Igatseme merre teed, mida hüüataks tõeks. (Sang 1982: 205) Kord veel tagasi tahaksin leida kodutee kodumullas siis magaksin välja kõik silmavee. (Under 1982: 42) Hirmus on elada hirmus enese ees. (Alle 1982: 98) Meile on palju antud
vesi. See vesi võib olla tahke kui ka vedel. Pinnavesi moodustab jõed, järved, ookeanid, mered, liustikud jne. Pikka aega on pinnavee seisundit mõjutanud inimtegevus. Pinnavee seisund sõltub reostusest. Pinnavee seisundi hindamiseks kasutatakse viit seisundiklassi: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb. Pinnavee seisund määratakse ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi alusel. Pinnaveekogud jagunevad voolu- ja seisuveteks. Vooluveed on jõed, ojad kraavid ja seisuveed järved ja tiigid. 8. JUTUSTA 10 lausega kas fjordrannikust või skäärrannikust. Pikaajaliste geoloogiliste protsesside mõjul on tekkinud fjordrannikud. Fjordid on liustike kulutatud järskude veergudega U-kujulised orud. Need jäid vee alla kui meretase tõusis ning tekkisid kitsad sügavad lahed. Need ulatuvad kaugele sisemaale. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid
põhjataimestik.Kaldavööde siis pm???? 2 Neriitiline vöönd (ka neriitiline pelagiaal, neriitiline ala) on maailmamere ökoloogiline horisontaalne sügavusvöönd, mis ulatub mõõnavee alapiirist mandrilava ääreni (umbes 200 m sügavuseni). Veekogud vastavalt vee vahetumise kiirusele: vooluveed e. lootilised (liikumine tulenev raskusjõust, kõrguste vahest, tekib jõeoru põhja säng) ja seisuveed e. lentilised. Lootiline tsoon järvedes ja meredes- murdlainetuse mõju all olev litoraali osa. Suurvee ajal väljub vesi sängist ja ujutab üle luha e. lammi (madalad kaldaalad 2 pool sängi). Eestis on üle 700 jõge-oja, veerohkeim on Narva jõgi, Euroopas Volga ja maailmas Amazonas. Eesti pikim jõgi Võhandu, Euroopas Volga, maailmas Niilus. Bentaali osad vooluvetes: kärestik e. lotaal; võrendik (veevoolu uuristatud sügav koht) e. lentaal; kaldaserv e. ripaal; keskosa e. mediaal
annaabi.ee 
