Hilis- ja kõrgkeskaeg Euroopas
feodaalid, linnlased, väikevaimulikud. Sellest hakkas välja kujunema parlament, mis kogus makse ja piiras
kuninga võimu.
Prantsusmaal valitses samal ajal Kapetingide dünastia. Seal vastuoluliselt Inglismaaga suurenes
kuningavõim, sest nad said enamuse maavaldustest Prantsusmaal endale, mida nad ei läänistanud.
Selliseid maavaldusi nimetati domeenideks.
Philippe Neljas Parim Kapetingide dünastia kuningas, kes kutsus esimest korda kokku prantsusmaa
seisusteesindused generaalstaadid, et arutada maaküsimusi. Generaalstaadid piirasid sellega
kuningavõimu ning seeläbi tõhustus ka riigivalitsemise kord.
Feodaalkord :
See põhines feodaalide ja vasallide suhetel.
Prantsusmaal kehtis siis vasalli puutumatus kuninga poolt
Sõjamehe seisuse tuumiku moodustasid rüütlid. Nad tegid sõjaretki, pidutsesid,korraldasid
turniire, et võitlusvaimu hoida.
Vasall pidi senjöörile andma truudusevande.