Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau idee kõigi inimeste looduslikust ehk loomulikust võrdsusest pani aluse uue kultuuritüübi romantismi sünnile XVIII saj lõpus. Valgustusajastu ülim püüdlus oli levitada haridust, sest usuti, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit fanatism. Teine ideaal oli loomulik inimene, mis vastandus teravalt senises ühiskonnas valitsenud päritolust lähtuvale seisuslikkusele ja privileegidele. Teadmiste talletamiseks hakati Denis Diderot eestvedamisel looma entsüklopeediaid, kuhu sooviti koondada inimkonna teaduse, kultuuri ja hariduse saavutused. Samal eesmärgil tekkis ajakirjandus, esimesed Euroopa ajalehed ja ajakirjad trükiti juba XVII sajandil. Peamiseks vahendiks, mille kaudu loodeti harivaid ideid ühiskonda viia, oli ilukirjandus. Nii ongi valgustuskirjandus suures osas filosoofilise kallakuga. Kirjanduszanritest sobis kõige
· Avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta 3.2 Humanism ja renessanss Renessansi all mõistetakse antiikkultuuri juurde naasmist, antiikkultuuri taassündi. Mõiste humanism tähistas ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis on inimene, mitte Jumal. Rõhutati inimese kui isiksuse väärtust, vastandades seda tema seisuslikkusele ja perekondlikule päritolule. 3.3 Saksa reformatsiooni algus Martin Luther oli teoloogiadoktor ja Wittenbergi ülikooli professor. Tüli vallandas järjekordne indulgentside müük. 31 okt. 1517a. olevat Luther naelutanud Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Kuna trükikunst oli levinud, jõudsid Lutheri ideed kõikjale üle maa. Paavst kutsus Lutheri Rooma, et kaitsta end ketserlussüüdistuste
annaabi.ee 
