Võrdsust mõistsid nad eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist. 1647a. oli neid 15000-20000. Parlamendi areng- 1215 võeti vastu dokument magna chartae. Suur vabaduskiri. 1265 kutsuti kokku parlament. Parlamendil on kaks koda *ülemkoda- lordide koda, sinna määrati inimesi kuninga poolt nimekate aadlike hulgast *alamkoda- seisuskoda, liikmed valiti igast krahvkonnast ja suuremast linnas 2 esindajat. Parlamendi õigus oli määrata makse. 1603 muutus olukord võimuga. Tuli võimule James I. Elisabeth suri ilma järglasteta, võimule tuli soti päritoluga James I ta oli katoliiklane ja valitsemisideaaliks oli absolutism nagu Prantsusmaal. Olukord kujunes keeruliseks, mis viis kodusõjani 1640(42)-1649. Stuartite dünastia-katkestas umbes 20a parlamendi tegevuse. Kavalesid (Charles I) ümarpead
vangistamisest võis olla ka provokatsioon; Philippe d'Orléans'i seotust selle provokatsiooniga ei ole suudetud tõestada. 3 Generaalstaadid pr. k. les États Généraux [lezetaa zene´roo] kolme seisuse (aadel + vaimulikud + muu rahvas) esindajate kogu, mida prantsuse kuningad kriisiaegadel kokku kutsusid; paraku on meie ajalooõpikutes kasutusel kohmakas laensõna; selle parem vaste olnuks ehk Seisuskogu (seisuskoda); ainsaks õigustuseks on ehk see, et sarnane seisuskoda käis koos ka Madalmaades (Staaten Generaal), kust see termin meie keelde on ka üle võetud. Generaalstaatide avatseremoonia 5. mail 1789 Versailles's Revolutsiooni algataja abt Siyès[sje´jess] Kolmest seisusest oli intellektuaalses mõttes kõige paremini esindatud kolmas. Ligi pooled selle seisuse saadikud olid juristid, Chartres'i linna kolmandat seisust esindas hoopis abt (preester)
vangistamisest võis olla ka provokatsioon; Philippe d’Orléans’i seotust selle provokatsiooniga ei ole suudetud tõestada. 3 Generaalstaadid – pr. k. les États Généraux [lezetaa žene´roo] – kolme seisuse (aadel + vaimulikud + muu rahvas) esindajate kogu, mida prantsuse kuningad kriisiaegadel kokku kutsusid; paraku on meie ajalooõpikutes kasutusel kohmakas laensõna; selle parem vaste olnuks ehk Seisuskogu (seisuskoda); ainsaks õigustuseks on ehk see, et sarnane seisuskoda käis koos ka Madalmaades (Staaten Generaal), kust see termin meie keelde on ka üle võetud. Generaalstaatide avatseremoonia 5. mail 1789 Versailles’s Revolutsiooni algataja abt Siyès[sje´jess] Kolmest seisusest oli intellektuaalses mõttes kõige paremini esindatud kolmas. Ligi pooled selle seisuse saadikud olid juristid, Chartres’i linna kolmandat seisust esindas hoopis abt (preester)
annaabi.ee 
