JEAN-JACQUES ROUSSEAU "Ühiskondlikust lepingust"
Riiki ja valitsust eristab olemuslikult see, et esimene eksisteerib iseenesest,
teine aga tänu suveräänile. Kuna valitsuse kogujõud kunagi ei muutu, siis
tuleb järeldada, et mida enam valitsus kulutab jõudu oma liikmete peale,
seda vähem jätkub tal jõudu terve rahva mõjutamiseks. Niisiis, mida rohkem
on riigiametnikke, seda nõrgem on valitsus.
Täiuslikus seadusandluses ei tohi era- ehk individuaalne tahe mingit rolli
mängida. Valitsuse seisusetahe peab olema rangelt allutatud ja järelikult
peab üldine ehk suveräänne tahe alati domineerima, kehtides kõikide teiste
jaoks ainsa juhtnöörina. Seadusandja kunst seisneb oskuses tabada punkt,
kus valitsuse jõud ja tahe – mis on alati võrdeliselt seotud – kombineeruksid
riigi jaoks kõige soodsamas vahekorras.
Riigivormide jaotusest nõnda palju, et esiteks võib suverään valitsemise üle
anda kogu rahvale, või suurimale osale rahvast, nõnda, et riigiametnikest
annaabi.ee 
