Keskaeg, reformatsioon
Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jõid lääeurp peaaegu ainsateks
kirjaoskaajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Haridus oli seal vaimulik, aga
oluliseks peeti ka rooma autoreid.
Kõrgkeskajal muutus tarvilidus koolide järgi ka linnades. Piiskopkondade keskustesse rajati
toomkoolid ehk katedraalkoolid, kus õpetti endiselt küll vaimulikke kuid ka järjest rohkem
vaimulikku seisusess mitte kuuluvaid poisse. Järkjärgult tuli juurde ka koole, kus vaimuliku
hariduse asemel anti mõne teise valkonna teadmisi(õigus, arst). Kirjaoskus muutus
tähtsamaks ja seetõttu hakati linnades asutama põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste
pojad said alghariduse, ja ametikoole ehk abaskusekoole, kus põhitähelepanu pöörati
kaubanduses tarvilikele arvutamisele ja raamatupidamisele. Osa õppetööst tooimus ka
emakeeles.