"seisusemuutust" - 1 õppematerjal

Kuidas eestlased endale perekonnanimed said

(Saareste II: 7-8.) Suurem osa võõrkeelsetest perekonnanimedest on siiski saksa algupära. 6 Saksakeelsete nimede saamine on sõltunud nimepanijate või nimede üleskirjutajate suvast, ajastule iseloomulikult aga ka eestlaste eneste soovist saada saksa, see tähendab kõrgema seisuse nime. Viimast tendentsi märgivad mitugi autorit. Suur osa näilikku seisusemuutust taotlevaid eestlasi ei pruukinud aga oma nime saksastamisega vaeva näha, sest nende perekonnanimed olid juba algupäraselt saksakeelsed. Värdnimed on nimed, milles eestikeelsele esiosale on lisatud võõrkeelne järelosis (Saareste II: 9). Leidub eesti-vene seganimesid, kus eesti nime on ametivõimude poolt (eriti nekrutitel väeteenistuses) venepärasemaks kohandatud (nt Bernakov, Kasikov, Kodasov, Naruskov, Rebassov, Tõnnov) (Saareste II: 7-8).