Eesti keskaeg ehk Vana-Liivimaa aeg ehk orduaeg 1227-1561 Eesti ajalooline ei alga mitte Vanaajaga vaid kohe Keskajaga, kuna MVV tagajärjel kujuneid Eesti alal Lääne-Euroopa eeskujul Keskajale omased tunnusjooned: 1. Ristiusk katoliiklikul kujul 2. Feodaalkord 3. 3-seisuseline ühiskonnamudel Eesti keskaeg MVV-le järgnenud periood Eesti ajaloos, mil saksa ja taani vallutajad jagasid Eesti ala üksikuteks osadeks, väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561 a. mil Liivisõja algjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid Liivimaa nii nimetasid saksa vallutajad enda poolt alistatud Läti ja Eesti alasid: Algul Liivlaste asuala, seejärel laienes nimetus Latkalite ja Eestlaste Keskaegset Liivimaad nimetati Vana-Liivimaa.
Rahamajanduse levikut, selle kasvavat ülekaalu naturaalmajanduse üle. Naturaalmajandus- Elamiseks vajalik toodetakse ühe majapidamisüksuse (perekond, kogukond, mõis) piires ning ka tarbitakse selle institutsiooni siseselt. Selle süsteemi puhul paigutatakse ressursse ümber läbi otsese vahetuse või jagamise. Tootja varustab ennast ise kõige tarvilikuga. 6) Keskaja seisused 3-seisuseline mudel. 1) Vaimulikud (need kes palvetavad) 2) Sõjamehed ehk rüütlid (need kes sõdivad) 3) Talupojad (need kes töötavad) 4) Kodanlus ja töölisklass Vaimulike seisus – esimene seisus. Täiendas, koolitas end teiste arvelt. Vaimulike ordude kaudu oli ühiskondlik tõus võimalik- pärisorja lapsest võis saada paavst. Vaimulikkonnal kujunes oma hierarhia – paavst, kardinalid, piiskopid ja mungad. Aadliseisus- teine seisus
annaabi.ee 
