Kasvatus eri kultuurides
Klassikalised idamaad (Hiina, India, Jaapan)
oma teistsuguste filosoofia, sh ka kasvatusfilosoofia alustega on omaette teema.
2
Eri ajastute inimese väärtushinnangutes on suuri erinevusi: kord ei väärtustata tööd üldse ja peetakse
seda kohaseks vaid orjadele, siis aga loodetakse töö kaudu õndsaks saada, seejärel on kvaliteetne töö terve
seisusekihi peamine väärtus. Kord on kõige tähtsam isiklik vaprus ja kollektiivne tegutsemine jääb
tagaplaanile, siis jälle vastupidi; kord on kauplemine ja kaupmees põlu all, siis taas suure au sees. Kord on
isa peamine kasvataja ja laste eest vastutaja, teisal ei pööra ta laste kasvatamisele erilist tähele panu ja jätab
selle õpetajate hooleks. Samuti tähtsustab inimkond ajaloos erinevalt naiste osa ja panust lastekasva-
tamisse.
Inimese kõige olulisem kasvataja muinasajal oli loodus