Rooma tsivilisatsioon
seadusettepanekuid,vastutas jumalatega suhtlemise eest (õigus
korraldada auspiitse käis imperium’iga lahutamatult kaasas). Rooma
rajajal, Romulusel, oli see võim, sest tema võimuletuleku tegid
võimalikuks head ended. Kõrgem magistraat: kuningas, hiljem
konsul.
3) Senat ja senaatorid
Senatile kuulub kogu imperium interregnumi, võimuvaakumi ajal;
senaatoreid ei valitud; senatiliikmed on endised magistraadid, kes
jagunesid seisuseastmeteks, vastavalt endisele ametile: konsulid,
preetorid, ediilid, tribuunid, kvestorid; selle hierarhia järgi said nad
ka senatis sõna. Senatiliikmeid sai ametist tagandada
censor.Põhjuseks kuritegu, ebaväärikas käitumine, võlad.Istungid
olid avalikud.
Senat: arutas ja kinnitas seaduseelnõud;kinnitas valimistähtajad;
kontrollis magistraatide tegevust; juhtis välispoliitikat, provintside
annaabi.ee 
