Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil
lisandus veel umbes 100 t inimfekaali.
"Paljudes kohtades oli reostunud pinnasekihi paksus rohkem kui meeter ning lennuvälja
juhtimiskeskuse bensiinijaamas kattis põhjavett 10 cm paksune kütusekiht. Tõusuraja
idapoolses osas tehti kindlaks vee pH üle 12 ning leiti mürgiseid mikrokomponente. Lubatust
kümneid kordi rohkem olid pinnas ja põhjavesi naftasaadustega reostunud autobaaside ja
kütuseladude territooriumil ning tugev oli reostus ka lennukite seisuplatsidel, raketibaasi
territooriumil ja erikütuselao piirkonnas. Ladudes seisid roostetanud vaadid diklooretaani,
süsiniktetrakloriidi, kloorpikriini jt ohtlike kemikaalidega. Lennuvälja territooriumil
asuvatesse kruusaaukudesse maeti pikema aja jooksul reoaineid, mille maht ja levik on
teadmata. Lennuväljal määratleti 604,55 t mustmetallide ja 316,15 t värviliste metallide
jäätmeid, 414,4 t mitmesuguseid kemikaale, 94,1 t mineraalõlide ja 4,1 t värvijäätmeid, 2,6 t
akusid jne