Metafüüsika I raamat
Vorm on ka mõistetav kui
asja definitsioon. Ta ei ole midagi ilmset ja tajutatavat.
Asja substantsiks peetakse asja olemust, sugu, üldist ja substraati.
Aristoteles räägib peamiselt võimalikkusest seoses mateeriaga. Tihtipeale võib
mateeria esineda võimalikkusena, aga samas see tähendab vormi olemasolu. Samuti nagu
mateeriatki saab võimalikkkust degineerida ehk määratleda või siis ei saa seda teha.
Tegelikkust jägib ta peamiselt vormi seisuohalt. Nimelt on vormi puhul tegelikkusega
tegemist kui saab määratleda kehaliselt, reaalselt või saab tema olemuse määrata. Ehk siis
vorm on realiseerunud või materialiseerunud. Mateeria puhul saavad olla asjad nii võimalikud
kui ka tegelikud. Tegelikkus tavaliselt üksinda ilma võimalikusetta ei eksisteeri.
annaabi.ee 
