Klassikaline saksa filosoofia
Kogemuse
võimalikkuse tingimuste otsimine: neid otsitakse subjektist(ehk teadvusest). Teadvuse eristus
on üldiselt teadvus üldse, millesse on kätketud seisunditeadvus. Teadvus on tunnetusvõimete
kogum ja antud juhul on kaks välja toodud: aru, (otsustusvõime), meelelisus. Kui räägitakse
seisunditest, siis seal, kus toimuvad muutused. Minnakse üle teisest seisundist teise.
Paratamatus ei lase aga seisundi muutuseid; seega seisunditeadvus ei anna objektiivset
teadmist. Seega on lisaks seisunditeadvusele on teadus üldse, mis on muutumatu struktuuriga.
Teadvus on subjekt, mis loob objektiivset teadust. Meelelises on kindlad struktuurid ehk
vormid, mis olid siis aeg ja ruum(meelelisuse puhtad vormid). Puhtad aru vormid ehk puhtad
aru mõisted, mida tuleb eristada empiirilistest mõistetest. Seisundid on need, mis ajas ja
ruumis on. Seisunditeadvusesse kuuluvad kaemusesse. Otsustustegevus jaotatakse kaheks:
üks on see, mis toimub seisunditeadvuses(mõtlemine – ettekujutuste ühendamine ja