Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
suuremale süntaktilisele üksusele või ka kõnesituatsiooni elemendile. Tähendus võib jääda ka
konkretiseerimata. Proadverbid täidavad asendusfunktsiooni. Tegelikult on piir
täistähenduslike adverbide ja mittetäistähenduslike proadverbide vahel hajus. Kindlad
proadverbid on temporaalsetest e ajaadverbidest siis, millal, kunas; lokaalsetest e
kohaadverbidest üldtähendusi väljendavad sinna, sealt, siia, siin, siit, kus, kuhu, kust; viisi- ja
seisundiadverbidest üldtähendsusega nii, nõnda, sedasi, sedaviisi, sedamoodi, kuidas. Leidub
ka kvantiteedi üldtähendust märkivaid proadverbe, nt sedavõrd, niivõrd; põhjust märkivaid, nt
sellepärast, seepärast, seetõttu, seeläbi, miks, mistõttu; otstarvet märkivaid, nt selleks,
misjaoks, mistarvis, milleks; mööndust väljendavaid, nt kusjuures, seevastu.
Enamasti konkretiseerub proadverbide tähendus kontekstis, kuid on proadverbe, mille
tähendus jääbki määratlemata: