Newtoni eelne füüsika areng
mateerialainete sagedused ja lainevektorid on seotud osakese energia ja impulsiga samamoodi
nagu footoni puhul.
Aastal 1924 avaldas Louis de Broglie mateerialainete (Broglie lainete) teooria. Selle järgi võib
igasugune mateeria (aine) ilmutada laineiseloomu ning lained ka osakeseiseloomu. See teooria
võimaldas seletada fotoefekti ja Bohri aatomimudelit ühtselt aluselt. Elektronide orbiite
aatomituuma ümber vaadeldi seisulainetena. Elektroni arvutuslik lainepikkus ning orbiitide
pikkused Bohri aatomimudeli järgi sobisid selle kontseptsiooniga hästi kokku. Teiste aatomite
spektrite seletamine ei olnud siiski veel võimalik.
Aastal 1927 leidis de Broglie teooria kinnitust kahes sõltumatus eksperimendis, mis tõendasid
elektronide difraktsiooni. Briti füüsik George Paget Thomson juhtis elektronkiire läbi üliõhukese
metalli ning vaatles de Broglie poolt ennustatud interferentsimustrit. Sarnases eksperimendis, mis