Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia
2.3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras
Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse üldaktidel formaalselt mõistetud õiguse allikana esmane
tähendus.
Eesti puhul tegemist seadusõigusel põhineva õiguskorraga, mis tugineb ühiskonna õigustlooval tahtel.
Objektiivsest õigusest õigustloova akti legaaldefinitsiooni ei leia. Puudus seisneb selles, et ei tehta vahet
normi sisaldava ja normi alusel väljaantud õigusakti vahel. Nii on mindud vastuollu üldtunnustatud
õigusteoreetilise seisukohga individuaane juriidiline akt on küll õigusakt, kuid võrreldes õigustloova
aktiga ei sisalda ta ise õigusnormi.
2.4. Seadus
PS § 65 järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule, 105 järgi on seaduse vastuvõtmine võimalik ka
rahvahääletusel. Formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima
juriidilise jõuga õigusakt.
Seaduse ülimuslikkus kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega
annaabi.ee 
