Tekstiõpetus
oma teadmisi).
LÕPPSÕNA EHK KOKKUVÕTE
. . . on teksti traditsiooniline osa nii nagu sissejuhatus. Lõppsõna on viimane
võimalus lugejale või hindajale midagi väita või teda mõjutada või suunata.
Eesmärgid:
Tuua esile teksti põhiidee, sõnum või tuum;
Esitada hinnang;
Teravndada tähelepanu millegi või kellegi suhtes;
Võtta kirjutatu kokku.
Kirjandi kokuvõte peab väljakasvama töös esitatud seisukohatadest ja peab olema
põhjendatud. Ei tohi uusi mõteid sisaldada. Lõppsõna püütakse leida teemaarenduses
öeldule uus vaatepunkt ja adna sellele omapoolne hinnang.
Lõppsõnade ülesehituse võtted:
o Huvilugu (kui alustad sissejuhatuse huvilooga, siis kirjuta kokkuvõte huviloona.
Kõkkuvõttes viiakse lõpule sissejuhatuses alustatuga);
23
o Kokkuvõte (tuuakse kõige olulisem lühidalt esile):
annaabi.ee 
