Arengupsühholoogia
Darwinism tekitas huvi inimloomuse bioloogilise
päritolu vastu
K. E. Von Baer oli huvitatud embrüoloogiast ja tõi arengupsühholoogiasse
arengu tendentsi: areng toimib lihtsamalt keerulisemale ja lihtsamalt
spetsiifilisemale.
H. Haeckel ütles et ontogenees on fülogeneesi lühikordus!
biogeneetiline seadus, rekapitulatsiooni seadus, mida tänapäeval ei usuta. Loote
areng kordab esivanemate arengut. Rõhutas seda, kui sarnased on eri liikide
embrüod teatud etappidel. Tema seisukiha,e hakati otsima vastuväiteid ja tänu
sellele toimus bioloogias diferenrseerumine.
S. J. Gould ütles, et Haeckeli joonis peegeldab vaid bioloogilisi sarnasusi, kuid
G.S. Hall leidis, et see peegeldab ka psühholoogilisi ning, et lapsed kordavad
esivatenate arengut.
Otsiti vastuseid sellele, kuidas siis toimib ontogeneesi ja fülogeneesi suhe. 1882
sai arengupsühholoogiast iseseisev distsipliin.
W. Preyer kirjutas raamatu laste psüühikast, teda huvitav, kuidas töötab