Religioon – inimeste päästja või hukkuja.
Kindlasti seal juures meid hirmustab ka elu
pärast surma. Kui on võimalus midagi parandada,et pärast surma oleks hea olla, inimesed
teevadki seda. Sektides neiel öeldakse, mis on selle jaoks teha vaja. Inimesi, kes on sisteemile
allunud kasutatakse erinevatte eesmärkide jaoks. Kõige hirmsam, on minu meelest ekstremistlik
religioon. Kõige karmimad on sõjad, mis on religiooni tõttu tekkinud. Inimesed on alati oma
religiooni ja kultuuri eest seistnud, sest need on inimkonna kõige kallim rikkus. Küll aga
kaitsmine paeb teatud piiridesse jääma. Ekstreemsed religioonilised rühmad lähevad selle teatud
piiri üle, olles juba mitte kaitsja, vaid ründaja. Hirmuvad teraktid on religiooni pärast tehtud :
terrakt Tokio metroos, kaksikute tornide terakt, hulgalised juhtumid terakte idas. Nendest on
tuhandeid inimesi kannatanud. Siin meil on täielik õigus öelda, et religioon on hukkuja. Tuleb ka