Õiguse üldteooria õppematerjal
Positiivses Ões tuleb silmas pidada ülipositiivset Õt.
Era- ja avalik Õ: vanimaks eristamise kriteeriumiks on nn huviteooria, mille kohaselt eksisteerib kaks huvide
valdkonda. Kui ülekaalus on avalikud huvid, siis kuulub probleem avalikkuse Õse. Samas mõned eraÕe normid on
loodud avalikest huvidest lähtuvalt, seega ei ole alati võimalik lähtuda huviteooriast. Kaasajal on määravaks
subjekti teooria, mille kohaselt eraÕega tegemist on siis, kui subjektid on Õehetes võrdses seisnudis
(koordinatsioonisuhtes), avaliku Õega siis kui on alluvussuhtes (subordinatsioonisuhtes). Esimese puhul ei saa
pooled üksteisele siduvaid otsuseid peale panna, teises aga saab.
Õkorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, soetus või kohustuslikkus,
millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust.
Õakt peab olema formaalselt Õpärane, s.t. et Õaktide loomine on seotud neid vastuvõtvate riigiorganite
annaabi.ee 
