Eestlased Rootsis : ajalugu, rahvuslik tegevus, globaalne koostöö
10. detsembril 1948. a vastuvõetud Inimõiguste Deklaratsiooni raamides, selle paragrahvide
ellurakendamise vaimus kõigile rahvastele. Eriti on tulipunktis arusaadavalt meie oma maa ja
rahvas, seega nii Eesti Vabariigi territooriumil kui ka sealt küüditatud kodanikkude inimõiguste
kaitse, õigused poliitiliseks enesemääramiseks, rahvuslikuks kultuurieluks ja isiklikeks vabadusteks.
Eestlaste poliitiliseks võitlusvahendiks on ainuüksi sõna. Tegevus seisnab informatsiooni
vahendamises, okupantide propagandavalede kummutamises ja maailma avalikule arvamisele oma
nõudmiste meenutamises. Hajutatuina ei ole palju võimalusi suurte demonstratsioonide
teostamiseks, kuid seda moodust on kasutatud sobivatel juhtumitel, ka Rootsis.
Esialgne lootus, et sõja lõpp ja sellele järgnev rahuleping toovad kõigile rahvastele igatsetud
vabaduse, nagu pärast Esimest maailmasõda Vahe-Euroopale suures osas, osutus varsti petlikuks.
annaabi.ee 
