Loodusliku tekkega lained pärinevad maavärinate epitsentrist ja levivad sellest suure kiirusega eemale. Tehislikud lained on põhjustatud plahvatuse tagajärjel vabanevast seismilisest energiast. Maavärinate esinemine paikkonniti Maavärinate epitsentrid, 19631998 Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. 1960. aastatel kasutasid Ameerika ühendriigid seismomeetrite (maapinna liikumisi registreeriv seade)süsteemi, et jälgida tuumapommide katsetusi maailmas. Need seismomeetrid registreerisid ka kõik üle maailma toimunud maavärinad ja nii avastatigi, et suur osa neist toimub maakoore lamade kokkupuutekohtades. Uurimislugu Vanal ajal eristati juba merevärinat, langatusvärinat ning püst- ja rõhtsihiliste tõugete tagajärjel tekkivat maavärinat. Rohkest antiikaja kirjandusest maavärinate kohta on säilinud
topograafiat ja geoloogilist struktuuri. Teda on võimalik kasutada ka laialdasteks süvamere ja ookeani kaevikute uuringuteks ja vaatlusteks. Missioon · Toetusuuringutega sukeldumine mehitatud allveelaeval SHINKAI 6500 · Toetusuuringud sukeldudes 4000 m sügavusele DEEP TOW-ga · Merepõhja topograafia uuringud · Aluspõhja profiili tegemine · Geofüüsilised uuringud · Merepõhja setete kogumine · Struktuursed süvamerepõhja uuringud · Seismomeetrite paigaldamine ja kogumine Veealuse kommunikatsiooni varustus: YOKOSUKA-l on varustus, et suhelda SHINKAI 6500-ga tema uuringute ajal. See kommunikatsiooni varustus kasutab helilaineid et teha ülekannet. Angaar: YOKOSUKA-l on ebatavaliselt suur angaar temasuguse laeva kohta. Angaar on 9 m pikk, 2 m lai, 3 m kõrge ning seda kasutatakse SHINKAI 6500 majutamiseks ja remontimiseks. Pikkus 105.2 m Tala 16.0 m
annaabi.ee 
