Kivimid-Maakoor-Maavärinad-Vulkaanid
hiigelsuure vastastikku hõõrduva kivimiploki kineetiline energia potentsiaalseks energiaks, st
talletatakse pingekoldena maakoores. Energia võib sellisel viisil koguneda aastaid. Kui
kivimid kasvavale survele enam vastu panna ei suuda, annavad need järele ja toimub äkiline
nihkumine ehk potentsiaalne energia muundub tagasi kineetiliseks. Järsk nihkumine paneb
suured kivimiplokid võnkuma. Seda võnkumist kogemegi maavärinana.
Maavärina tugevuse määramiseks kasutatakse seismomeetrit, mis mõõdab maapinna
liikumisulatust maavärina ajal. Seega ei registreerita seismomeetriga maavärinaga
vabanenud energiahulka, vaid selle võimsuse suurusjärku ehk magnituudi. Maavärina
hindamiseks on alates 1935. aastast kasutatud USA geofüüsiku Charles Richteri loodud
arvutuseeskirja ja magnituudskaalat või nende edasiarendusi
Kõige maavärinaohtlikumad piirkonnad on laamade servaaladel, iseäranis seal, kus laamad
põrkuvad