Islandil, Hawaiil ja Uus-Meremaal. 11.Suurimad eeldused maavärinateks on litosfäärilaamade servadel. Maavärinad tekivad Maa sisemuses tekkivatest liikumistest. Mida kiiremad need on, seda purustavamad on maavärinad. Maa sees liikumisi nimetatakse seismilisteks laineteks. Maavärinaid mõõdetakse 2. moel- tugevust pallides ja võimsust magnituudides. Kõige nõrgemaid värinaid suudab mõõta vaid aparaat ja neid toimub aastas tuhandeid. Kõige ohtlikematesse kohtadesse on rajatud seismoloogiajaamad, mis uurivad maavärinate põhjuseid ning on võimelised neid ette ennustama. 12.Lahtedest ja poolsaartest tugevasti liigestatud riarannikud on tekkinud piirkondadesse, kus mäeahelikud ja nendevahelised orud ristuvad rannajoonega. Näiteks leidub riarannikuid Hispaania loode-rannikul ja Venemaa Kaug-Ida rannikul Vladivstoki ümbruses.
keeriseid atmosfääris. Kontaktseire on kaugsiere vastand, see osa seirest, mis kaugseirest "üle jääb" ehk see, mida argimõistus liigitab "tavaliseks" seireks mõõtmised, mida tehakse mingi anduriga otse seiratavas keskkonnas. Kontaktseire küllaltki täpseks vasteks inglise keeles on monitoring, mis üldlevinud arusaama kohaselt ei hõlma kaugseiret. Siia kuuluvad maapealsed seirejaamad (meteoroloogilised vaatlusjaamad, õhu- vee- ja pinnase- ja kompleksseirejaamad, seismoloogiajaamad jm.) ning õhu ja vee sondeerimine (näiteks meteoroloogilised sondpallid). 2.2. Kaugseireseire võimalused, eelised ja puudused Kaugseire enam-vähem kaasaegses tähenduses tekkis koos fotograafia leiutamisega. Esimesed aerofotod maapinnast tehti õhupallidelt 19. sajandi kolmandal veerandil. Peaaegu kohe peale lennuki leiutamist (1909) hakati ka tegema aerofotosid lennukilt. Esimeses maailmasõjas kasutati aerofotograafiat juba päris palju õhuluures. Teises
annaabi.ee 
