Laamtektoonika
Maavärina tugevust mõõdetakse seismograafidega. Selline mõõtmistehnika põhineb asjaolul,
et maavärina puhul tekivad kivimeis elastsed võnked, mis levivad maavärina koldest
kaugemale seismiliste lainetena, analoogiliselt sellele, kuidas õhus levivad helilained.
Seismograagi abil on võimalik neid võnkeid seismogrammina üles kirjutada. Võngete
amplituud seismogrammil on seda suurem, mida tugevam on olnud tõuge maavärina koldes
ja mida lähemal paiknes seismograad koldele.
Maavärina tugevust tema koldes vabanenud energia hulga järgi nimetatakse maavärina
võimsuseks, mida väljendatakse magnituudides. Selleks kasutatakse enamasti Richteri
võimsuseskaalat, mis on ülesehitatud logaritmiliselt. See tähendab, et maavärina võimsuse
kasv ühe magnituudi võrra mängib tegelikult 62 korda suuremat energiahulka.(Heldur
Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004)
Kõige võimsamad maavärinad, tugevusega 8,9 magnituudi, on aset leidnud 31
annaabi.ee 
