Korraga ühes viites lõhatav seismiliselt ohutu summaarne laeng arvutatakse valemiga: Qohutu=v2*r2,7/K2 Qohutu=32*6502/2502=5665,4kg Kus v - kaitstava objekti suurim lubatav võnkekiirus. Antud juhul korduval lõhkamisel, mitmesugused elu- ja ühiskondlikud hooned, administratiiv- ja tööstushooned. Tabel 13.3 [1, lk. 62] alusel v=3cm/s r - kaitstava objekti kaugus lõhketööde läbiviimise piirkonnast, m K - kaitstava objekti aluse pinnase seismilisuse tegur. Tabel 13.3 [2, lk. 62] alusel veevaene kaljupinnas paksusega kuni 15m, Kkeskmine=250 Qohutu - suurim lubatud kogus ühes viites, (5665,4 kg) Kuna viitesamma on alla 25ms tuleb laeng jagada parandusteguriga, seega: Qohutu=5665,4/1,5=3776,9kg TTÜ Mäeinstituut 9 *** AAGB41 Puur- ja lõhketööde projekteerimine lubjakivikarjäärides väikelaenguaukudega
tuha eraldumist ei toimu vôi on see vähene. Meie kogemused on näidanud, et laavapursked on episoodilised ning me jätkame vulkaani vahetut jälgimist. Me oleme vähendanud hoiatustaseme soovituslikuni ja lennunduse ohukoodi kollaseni, näidates, et vulkaani aktiivsus on märgatavalt vähenenud. Vulkaani jälgimist jätkatakse hoolikalt, et märgata uut aktiviseerumist. Kui laavakuppel hakkab uuesti kasvama, loodame, et see annab endast märku seismilisuse kasvu ja maapinna deformatsiooni ning vôib-olla ka suurenenud vulkaanilise gaasi hulga eraldumisega mitu päeva enne, kui magma jälle üle kraatri ääre tôuseb. Ette hoiatamata toimuvad siiski väikesed auru ja vulkaanilise gaasi pursked, mis vôivad paisata kive ja tuhka üle kraatri ääre. Kuus sellist plahvatust toimus St. Helensil aastail 1989-1991, so. perioodil, mil vulkaan ei pursanud. Teist laadi mitte-purskelise aktiivsuse nähud on
põhjustatud, langatusvärinaid, tehnogeenseid maavärinaid. Maavärina võib põhjustada ka suure meteoriidi langemine, lumelaviin või maasööst. 95% on tektoonilised. Allikad: R. Kont (Avita, 2002) lk 78 81 H. Rast Vulkaanid ja vulkanism, Tln 1988 I.Arold, A. Raukas, H. Viiding Geoloogia alused,Tln 1987 http://earthquake.usgs.gov/ (USA maavärinate informatsiooni keskus) Maalihked (gravitatsiooni, vee ja seismilisuse osa maalihetes) Mõisted: maalihe, maalihkekeha Maalihe on pinnase liikumine künkanõlval või oruveerul raskusjõu mõjul. Eristatakse pind- ja süvalihet. Maalihkekeha jaguneb lükkekehaks ja vastukaalukehaks. Maalihkeid põhjustavad nõlva jalami uhtumine, savised pinnasekihid maavärinad, ebaõige ehtustegevus, Eestis esineb maalihkeid viirsavialadel paiknevates jõeorgudes. Need tulenevad lükkekeha tehiskoormamisest (Pärnus), harvem vastukaalukeha erosioonist.
annaabi.ee 
