Vulkaanide kuju ja suurus sõltub maapinnal tarduva laava keemilisest koostisest. On olemas happeline laava, aluseline laava e basaltne laava. Viimase tulemusena tekivad kilpvulkaanid, mida leidub arvukalt Islandil, Hawaiil ja Uus-Meremaal. 11.Suurimad eeldused maavärinateks on litosfäärilaamade servadel. Maavärinad tekivad Maa sisemuses tekkivatest liikumistest. Mida kiiremad need on, seda purustavamad on maavärinad. Maa sees liikumisi nimetatakse seismilisteks laineteks. Maavärinaid mõõdetakse 2. moel- tugevust pallides ja võimsust magnituudides. Kõige nõrgemaid värinaid suudab mõõta vaid aparaat ja neid toimub aastas tuhandeid. Kõige ohtlikematesse kohtadesse on rajatud seismoloogiajaamad, mis uurivad maavärinate põhjuseid ning on võimelised neid ette ennustama. 12.Lahtedest ja poolsaartest tugevasti liigestatud riarannikud on tekkinud piirkondadesse, kus mäeahelikud ja nendevahelised orud ristuvad rannajoonega
Laamade liikumine tekitab laamade äärtel kivimites pingeid, mille tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas mõni kivimplokk fikseerub ega saa enam koos laamaga edasi liikuda, tekib mõlemal pool murrangut kivimites pingeid, lõpptulemusena kivimplokid purunevad ja nihkuvad, tekitades maavärina. Maavärina ajal kivimite purunemise tulemusena vabanevat energiat, mis liigub vibratsioonina läbi kivimite, nimetatakse seismilisteks laineteks. Need levivad maavärina koldest kõigis suundades ja nõrgenevad järk-järgult, seetõttu maavärina koldest kaugemal kõigub maapind vähem. 3. Valgla ja selle äravool? Valglad on need kohad kus vesi jääb natukeseks pidama ning tekitab veekogu, laiema kui jõgi. Sõltub voolu kiirusest ja voolu hulgast. 4. Kirjelda atmosfääri tsirkulatsiooni troposfääri ülaosas (toimub 6-12 km kõrgusel)?
annaabi.ee 
