laste eripära
Indigolaste avastamine räägib millestki veel lapsepõlvekäsituste muutumisest. Siiani
sajandeid valitsenud arusaamades oli laps abitu, rumal, lihtsameelne... Teda oli vaja
õpetada, sundida kuuletuma ning vormida ta ühiskonnale vastuvõetavaks. Laps oli
eeskostealune, keda tõsiselt võtta polnud põhjust. Ta sai teada vaid seda, mida talle seletati
ja näidati. Läbi taoliste arusaamade prisma lapsi nähtigi.
1900. aastal ilmus Ellen Keylt, kuulsalt Rootsi naiste ja laste õiguste eest seisjalt, raamat
"Lapse sajand". Autor avaldas lootust, et eelolev aastasada õpetab lähenema lapsele teisiti,
avastama ning austama temas inimest ja ainulaadset mina. Sada aastat hiljem leiti
pedagoogilise mõtteloo esindajate konverentsidel, kui nurjunud oli see lootus. Ent siiski!
Nii tulidki indigolapsed paljuski tänu sellele, et harjumuspärastes last alandavates ning
alahindavates arusaamades oli tekkinud mõra. Täiskasvanud hakkasid paremini nägema,
mida lapsed suudavad