Pulmad
lihtsa peo neilegi kasvõi paadisõit, lõke, kitarrimäng...
Kalendrilehed muudkui lendasid ja käes see oligi. Õnneks oli kõik enam-vähem sujunud ja
registreerimise alguseks olime mõlemad kohal, nii et tseremoonia võis alata rahulikult ja
tormamiseta. Enne kui astusin Õnnepalee uksest sisse, ulatas tema mulle minu unelmate
pruudikimbu õrnroosad väikesed roosinupud, kokku köidetud valge siidpaelaga nii ilusad,
et...ohh.Siis juba seisimegi keset suurt ruumi ja kuulasime seda, mida sellisel puhul ikka
räägitakse. Väike viperus juhtus sõrmustega tagantjärele oleme targad, et sõrmuste teineteisele
sõrmepanemist tuleks kodus harjutada. No ei lähe! Oeh, lõpuks saime hakkama.
Siis õnnitlused, lilled, pildistamine ja kõik see muu sigin-sagin. Seejärel sõit läbi linna ja edasi
peopaiga poole. Võtsime pulmaisa oma autosse ja saime tee peal arutada, mis ja kuidas.Pidu
kujunes vahvaks
annaabi.ee 
