Nimetu
kõik segamini. Kuna läheduses puudus müüja, liikus klient infoleti juurde, et sealt abi
saada. Info letist saadeti ta teise müüja juurde,kes pidavat asjadega kursis olema. Müüja,
aga ei suutnud kliendi küsimusest keelebarjääri tõttu aru saada. Müüja tõlgendas kliendi
küsimust selliselt, nagu oleks ta tahtnud teada, kus kingad üldse asuvad. Peale pikka
selgitust selle kohta, milles probleem tegelikult seisenes, saadeti klient veelkord
kolmanda müüja poole, kes aitas kinga üles leida. Müüja ei vahetanud kliendiga ühtegi
sõna ja oli pigem tülitamise pärast tige. Klient oli pettunud jooksutamise pärast ja müüja
ebaviisakast käitumisest.
Kolmas külatuse läbi viinud autor läks Maxima poodi konkreetse sooviga- osta
mahetooteid. Klient küsis esimeselt müüjalt keda ta nägi nõu, et kust ta võiks leida
mahetooteid