Igiliikur
kõrval vastupidise tõdemuseni, nimelt energia jäävuse seaduse formuleerimiseni:
suletud süsteemis ei saa energiat kaduma minna, kuid ka eimillestki tekkida.
2.1. Jõumomendimootorid
Praegu arvatakse, et igiliikuri idee on pärit keskaja Idamaadest, mitte aga
antiikmaailmast, nagu seda sageli väidetakse. 12. sajandil kirjutas india
astronoom ja matemaatik Bhasakara: ,,See masin käib ringi suure jõuga, sest
elavhõbe on ühelt poolt pöörlemisteljele lähemal kui seiselt poolt." Ilmselt pakkus
temagi ainult ideed, seda ise katsetamata: pöörteljel asetses radiaalsete
torudega ketas. Leiduri arvates pidi kogu kupatus igavesti pöörlema.
Keskaja konstruktsioonid tegelesid mõistagi tehnikamõtte toonasele
tasemele vastava igiliikuritega. Pöörlevad kettad varustati otsekui Bhaskara
eeskujul edasi-tagasi nõtkuvate kangide või pöördteljele lähenevate ja sellest
11