Karl Martin Sinijärv Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik ning ema raamatukogutöötaja. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas "Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl "Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige ning Kirjanike Liidu liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti...
Teoseid · "Kolmring", luulekogu (1989) · "Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) · "Sürway", luulekogu (1992) · "Neli sada keelt", luulekogu (1997) · "Poissmehe kokaraamat", (2000) · "Towntown & 28", luulekogu (2000) · "Artutart ja 39", luulekogu (2002) · "Kaamose kiuste", luulekogu (2004) Mu mulin ma ise malin kallid mormoonid kohtume jälle salt lake citys kui senatil olexid presidendi igused seisax senati väljakul washingtoni kuju elu on igal pool elu ainult mnel pool darvinistlik ja mujal pool jumalik läheb portselanipoodi kord tokolopopulos kuid temast trygib ette mööda ja yle suurekasvuline isaskodanik kes väidab et ta on hannibali sjaväe eruelevant tokolopopulos kes ärkab öösel kax korda ja annab keskusele edasi oma unenäo seadus kus defitsiit ei teki ega kao vaid aina muundub yhest liigist teise siiski titanic uppus homme paneme lletehase kinni laske ometi nukogude luulel
2 Näiteid loomingust… mu mulin ma ise malin seadus kallid mormoonid kus defitsiit kohtume jälle ei teki ega kao vaid salt aina muundub lake yhest liigist teise citys siiski kui senatil titanic uppus olexid presidendi homme ōigused paneme seisax ōlletehase kinni senati väljakul washingtoni kuju laske ometi nōukogude luulel ōitseda elu on igal pool elu siis ta ju närtsib ainult mōnel pool kiiremini darvinistlik ja mujal pool andke mulle toetuspunkt jumalik vōi ärge andke ma ei tōsta maakera yles läheb portselanipoodi kord tokolopopulos katu tuli koopast