Eesti XX sajandi algul
tööjaotuse raames puuvillast lõnga Lódi piirkonna tekstiiliettevõtete ning toorriiet
Peterburi ja Moskva sitsivabrikute tarvis. Üle 1 miljoni mehelise Vene armee pidev
vajadus mundrite ja tekkide, telkide ja sõjaväevarustuse pakkekottide järele tagas
Eesti kalevi-, puuvilla- ja linatööstuse toodangule kindla turu.
Metalli- ja masinatööstus suutis säilitada 19-protsendilise osakaaluga teise koha,
vaatamata 20. sajandi alguses toimunud seisakule. Selle tootmisharu ettevõtted (F.
Krulli ja Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Dvigateli vagunitehas,
Vene-Balti laevatehas jt) valmistasid põllutööriistu ja -masinaid, meiereide, saeveskite
ja piiritusvabrikute seadmeid, kanalisatsiooni- ja veetorusid, külmutusseadmeid,
aurukatlaid, naftamootoreid, kauba- ja reisivaguneid, allveelaevu, elektriaparaate ja
-masinaid.
Puidutööstuse osatähtsus toodangu struktuuris oli sajandi algusega võrreldes küll
annaabi.ee 
