Jõevähk 2000-2009
all. Vähiasurkonna peamine osa paikneb järve idaosas, kus raskendatud ligipääs tagab
vähiasurkonnale suhteliselt stabiilse taastootmisvõimaluse. Mustoja jõe vähiasurkond
kannatab tugeva röövpüügi ja mingi tegevuse all. Mõõduliste vähkide osakaal püügis on
kõigest 9% ja vahemikus ainult 10-11 cm. Puuduvate ja taastuvate sõrgadega vähke oli üle
11%. Lapihaigete isendite osakaal ulatub stabiilselt üle 30%.
2003. a.kokkuvõte
Kokku teostati seiret 2003. aastal 10 erinevas seirepunktis: Karujärves, Kubija järves, Kuke
peakraavis, Kurtna Suurjärves, Luguse jões, Mustoja jões, Põltsamaa jões, Tänavjärves,
Väinjärves ja Vidrike järves. Vähiasurkondade seisundi suhteline stabiilsus registreeriti 6
punktis: Karujärves, Kubija järves, Kuke peakraavis, Mustoja jões, Tänavjärves ja Vidrike
järves. Vähiasurkonna arvukus oli oluliselt langenud Kurtna Suurjärves, Luguse jões ja
Põltsamaa jões. Vähki ei saadud Väinjärve seirealalt