Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine
Selgrootutest kuuluvad riiklikku seireprogrammi metsakuklased, päeva- ja ööliblikad,
jõevähk, ebapärlikarp, kiilid, apteegikaan ning maismaalimused. Põllumajandusmaastike seire
raames ka kimalased. Selgrootute seire annab lisaks ohustatud ning kaitsealuste liikide
seisundile informatsiooni ka taimekoosluste ning maastike seisundi muutuste ja inimtegevuse
surve kohta.
Linnustikuseire indikaatorliikide ja -koosluste seire kaudu jälgitakse lindude elupaikade ja
keskkonnaseisundi muutusi. Seireobjektide ning seirealade valikul on püütud katta
võimalikult suurt osa erinevatest linnuliikidest ja -rühmadest ning nende elupaikadest.
Seireinfo on huvitav just eelkõige antropogeensete mõjude kontekstis. Pesitsusajal on linnud
kõige enam potentsiaalse inimhäiringu poolt mõjutatavaks rühmaks. On võimalik tekitada
paralleele konkreetse liigi käitumise osas kaitsealal teeraja lähedal võrrelduna vähese
häiritusega kohaga keskkonnaseire programmi seirealal