Jõevähk 2000-2009
a olukorraga, siiski paranemas. Mitmel
veekogul täheldati suurt puuduva või taastuva sõraga vähkide osakaalu. Lapihaigust esines
vähkidel vaid Ärma jões, kus seda haigust on kohatud ka varemalt. Esmakordselt alates 1993.
aastast ei tuvastatud lapihaigust Pülme järvest. Portselanhaigusesse nakatumus oli madal.
2007. a.kokkuvõte
2007. aastal teostati jõevähi katsepüüke 10 seireveekogus. Katsepüükideks kasutati
vähimõrdasid. Tulemuste põhjal ei esine jõevähki enam Ahja jõe seirealas, kus vähistik
hukkus tõenäoliselt vähikatku tõttu. Jõevähk esineb väga kõrgel arvukusel kolmes Saaremaa
seireveekogus: Karujärves, Kuke peakraavis ja Punapea jões. Kõrge on vähi arvukus Värska
lahe seirealas ning ka Luguse jões. Keskmise tihedusega vähipopulatsioon on seireandmete
põhjal Mustojas, Tänavjärves, Kurtna Suurjärves ja Kuningvere järves. Lisaks Ahja jõe
vähistiku kadumisele täheldati vähi arvukuse langust Luguse jões, Tänavjärves, Kurtna
annaabi.ee 
